Kriminaal- kaitse
Advokaat

Kinnipidamine siseministeeriumi seaduse artikli 72 järgi ei tohi ületada 24 tundi. Aluste äralangemisel tuleb isik vabastada varem. Igasugune vabaduse võtmine pärast seda aega nõuab eraldi õiguslikku alust ja pädeva asutuse asjakohast otsust.

Isikule süüdistuse esitamine ei pikenda iseenesest politsei kinnipidamist. Prokuröri kuni 72-tunnine kinnipidamiskorraldus kriminaalmenetluse seadustiku artikli 64 lõike 2 järgi on eraldi meede süüdistatava kohtusse toomiseks vahistamistaotluse lahendamisel; see ei ole automaatne.

Õigus kaitsele tekib kohe kinnipidamisel või liikumisvabaduse tegelikul piiramisel.

Õiguslik alus: Siseministeeriumi seaduse artiklid 72–74; Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 64 lõige 2.

SÜÜDISTATAV on isik, kellele on formaalselt antud see menetluslik staatus kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 54 sätestatud tingimustel ja korras. Kohtueelses staadiumis reguleerib süüdistuse esitamist artikkel 219. Kohtumenetluses on isikul, kelle süüdistust arutatakse, kohtualuse staatus.

Õigus kaitsele — kohe.

KOHTUALUNE on isik, kelle süüdistust arutatakse kohtumenetluse staadiumis. Menetlus võib alata prokuröri esitatud süüdistusakti või erasüüdistuskuritegude puhul kannatanu kaebuse alusel. Seega ei piirdu see staatus süüdistusaktiga algatatud asjadega.

Õigus kaitsele — kohe.

Tunnistaja peab nõuetekohase kutse korral ilmuma ja andma tõeseid ütlusi, välja arvatud seadusega lubatud keeldumine. Peamised õigused on:

• Keelduda ütlustest artiklis 119 määratletud asjaoludel ning vastamisest küsimustele, mis võivad süüstada tunnistajat või kriminaalmenetluse seadustiku artikli 121 lõikes 1 nimetatud sugulasi. Kõigil tunnistajatel ei ole tingimusteta õigust keelduda kõigist ütlustest.
• Osaleda ülekuulamisel koos advokaadiga ja temaga nõu pidada artikli 122 lõike 2 järgi. Advokaadi mõjuva põhjuseta puudumine ei takista ülekuulamist.
• Kasutada tema valduses olevaid märkmeid arvude, kuupäevade ja muude ütlustega seotud andmete kohta; saada hüvitist kaotatud tööpäeva ja kulude eest; ning taotleda tema õigusi ja õigustatud huve rikkuvate aktide tühistamist artikli 122 lõike 1 järgi.
• Olla üle kuulatud oma asukohas, kui haigus või puue takistab ilmumist, artikli 120 lõike 2 järgi. Kohtuliku delegeerimise või videolingi kaudu ülekuulamine ei ole tingimusteta võimalus tunnistaja ainuisikulisel valikul.
• Saada kaitsemeetmeid piisava aluse korral tegeliku ohu tuvastamiseks, tunnistaja taotlusel või nõusolekul artikli 123 järgi; ning kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid teda mõjutavate meetmete vastu.

Õigusabi võib taotleda kohe kutse saamisel. Kohaldatavad õigused ja võimalik lubatud ütlustest keeldumine sõltuvad isiku menetluslikust staatusest ning konkreetsest küsimusest.

Õiguslik alus: Kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 119–123.

Kui tunnistaja hakkab ülekuulamisel andma ennast süüstavaid ütlusi, peab asutus ülekuulamise peatama ja selgitama artikli 139 lõikes 7 määratletud õigusi. Lisagarantiid hõlmavad juurdepääsu kaitsjale, õigusabi ja tõlget vastavate tingimuste täidetusel; vastavad reeglid kehtivad vastastamisel artikli 143 lõigete 6–10 järgi.

Õiguslik alus: Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 139 lõiked 7–11 ja artikli 143 lõiked 6–10.

Kannatanu on füüsiline isik, kes on kuriteo tagajärjel kandnud varalist või mittevaralist kahju. Kohtumenetluses võib ta osaleda erasüüdistajana avaliku süüdistuse kõrval ja/või tsiviilhagejana.

Kahjustatud juriidiline isik on organisatsioon, kes on kuriteo tagajärjel kandnud varalist kahju. Kohtumenetluses võib ta osaleda tsiviilhagejana.

Õigus kaitsele — kohe.

Kannatanu, kes on avaliku süüdistusega menetletavast kuriteost kandnud varalist või mittevaralist kahju, võib osaleda kohtumenetluses erasüüdistajana avaliku süüdistuse kõrval.

Õigus õigusabile kohtumenetluse igas staadiumis.

Kuriteo kannatanu, kelle erakaebuse alusel kuritegu menetletakse, võib erakaebajana kohtus süüdistuse algatada ja seda toetada.

Õigus õigusabile kohtumenetluse igas staadiumis.

Kannatanu või tema pärijad ning kuriteoga kahjustatud juriidilised isikud võivad esitada kriminaalkohtumenetluses kahju hüvitamise tsiviilhagi ja osaleda tsiviilhagejatena.

Õigus õigusabile kohtumenetluse igas staadiumis.

Isikud, kelle vastu on esitatud tsiviilhagi ja kes ei ole kohtualune, osalevad kohtumenetluses tsiviilkostjatena.

Õigus õigusabile kohtumenetluse igas staadiumis.

Õigus kaitsele — kohe menetlusliku sunnimeetme määramisel.

Õigus kaitsele — kohe haldussunnimeetme määramisel.

Õigus kaitsele — kohe haldussunnimeetme määramisel.

Sisenemise keelamine Schengeni piirieeskirjade artikli 14 järgi on individuaalne põhjendatud otsus, mis tehakse isikule teatavaks ja mida saab vaidlustada kohaldatava korra järgi. See ei ole sama mis eraldi sisenemis- ja viibimiskeeld. Keelamisandmed kantakse EES-i üksnes juhul, kui isik ja piiriolukord kuuluvad selle süsteemi ulatusse.

Õigusabi võib taotleda kohe sisenemise keelamisel; tegeliku kinnipidamise korral kehtivad ka õigusvastase vabadusevõtmise vastased garantiid.

Õigus õigusabile — kohe keeldumise teatavakstegemisel või sellest muul viisil teada saamisel.

Õiguslik kaitse, abi ja esindamine varjupaiga, staatuse või ajutise kaitse taotlemisel Bulgaarias. Abi seoses haldussunnimeetmetega: paigutamine välismaalaste ajutise majutamise erikeskusse, kinnipidamine siseministeeriumi seaduse alusel või paigutamine transiidialale või kinnipidamisruumi piiripunktis.

Õigus kaitsele — kohe.

Õigus kaitsele — kohe esimesest isikut puudutavast menetlustoimingust seoses karistusseadustiku artikli 89 meditsiiniliste sundmeetmete taotlusega, sealhulgas sundtoomine, kinnipidamine, kutse või kohtupsühhiaatriaeksperdi määramine või ärakuulamine; igal juhul hiljemalt prokuröri taotluse esitamisel kriminaalmenetluse seadustiku artikli 427 alusel.

Õigus kaitsele — kohe esimesest riiklikust toimingust, mis mõjutab õigusi või piirab liikumisvabadust, sealhulgas ajutine paigutamine terviseseaduse artikli 154 alusel; igal juhul hiljemalt prokuröri taotluse või esimese kutse korral terviseseaduse artiklite 157–158 järgi.

→ Juhtimine pärast alkoholi või uimastite tarvitamist: Bulgaaria karistusseadustiku artikli 343б lõike 1 põhikoosseis nõuab alkoholisisaldust veres üle 1,2‰, mis on tuvastatud ettenähtud korras. Artikli 343б lõige 2 hõlmab eraldi üle 0,5‰ sisaldusega juhtimist pärast jõustunud süüdimõistmist lõike 1 kuriteo eest. Juhtimist pärast uimastite või nende analoogide tarvitamist, mis on tuvastatud ettenähtud korras, reguleerivad lõiked 3 ja 4.

→ Testimisest keeldumine: kriminaalvastutus nõuab artikli 343б lõike 6 eritingimusi — juhtimist ja testist keeldumist pärast varasemat halduskaristust ühe sellise teo eest — või lõike 7 tingimusi, mis puudutavad testist keeldumist või läbivaatuskorralduse täitmata jätmist pärast liiklusõnnetuses osalemist. Lõike 8 järgi ei karistata, kui lõike 6 või 7 keeldumine tuleneb isikust sõltumatutest asjaoludest. Kuriteokoosseisu puudumisel tuleb kaaluda liiklusseaduse haldusvastutust.

→ Juhtimine asjakohase juhiloata või juhtimiskeelu ajal: artikli 343в lõige 1 nõuab juhtimist juhtimiskeelu kandmise ajal pärast varasemat halduskaristust sama teo eest. Lõige 2 puudutab korduvat juhtimist asjakohase juhiloata ühe aasta jooksul halduskaristusest.

→ Registreerimata mootorsõidukid ja registreerimismärgid: kohalduda võivad artikli 345 eraldi kuriteokoosseisud; sõiduki identifitseerimisnumbri võltsimist, kustutamist või kahjustamist hinnatakse artikli 345a järgi. Iga tehniline puudus ei ole kuritegu.

→ Mootorsõiduki kasutamise lubamine juhiloata või alkoholi või uimasteid tarvitanud juhile: keeld on liiklusseaduse artikli 102 lõike 1 punktis 1 ning toob kaasa haldustagajärjed seaduslike tingimuste täidetusel. Sõiduki andja kriminaalvastutus tekib ainult siis, kui konkreetne käitumine täidab mõne muu kohaldatava kuriteo tunnused.

→ Vigastatutega õnnetused: artiklid 342 ja 343 kehtivad transpordikuriteo tunnuste tuvastamisel. Teiste liiklejate, sealhulgas mootorita sõidukite kasutajate ettevaatamatult põhjustatud surma või keskmise või raske kehavigastuse korral tuleb faktidest sõltuvalt uurida ka artiklite 122 ja 133 üldkoosseise.

Õiguslikku kaitset tuleb otsida kohe nii isikul, kelle vastutust uuritakse, kui ka kannatanutel. Kohaldatav kriminaalseaduse redaktsioon sõltub teo kuupäevast ja artikli 2 leebema seaduse reeglist.

Õiguslik alus: Karistusseadustiku artiklid 2, 122, 133 ja 342–345a; Liiklusseaduse artiklid 102, 174 ja 177.

Sõjaväekohtu pädevust reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 396, välja arvatud Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad kuriteod. Olulised on isiku staatus ja seaduslikud tingimused, mitte ainult kuriteole antud nimetus.

→ Sõjaväelased ja teised artikli 396 lõikes 1 sõnaselgelt nimetatud kategooriad; sõjaväelase tegu ei pea tingimata olema toime pandud teenistusülesannete täitmisel.

→ Vabatahtlikus reservis tegevteenistust täitvad reservväelased ja sõjaaja teenistuses olevad isikud artikli 396 lõike 1 punkti 4 järgi.

→ Kaitseministeeriumis, Bulgaaria relvajõududes, kaitseministrile alluvates struktuurides või riiklikus kaitseteenistuses töötavad tsiviilisikud teenistusülesannete täitmisel või nendega seoses toime pandud kuritegude eest artikli 396 lõike 1 punkti 6 järgi.

→ Tsiviilisikud, kes osalevad kuriteos koos artikli 396 lõike 1 kategooriatesse kuuluvate isikutega artikli 396 lõike 2 järgi.

Struktuur / kohtuastmed: 1. Sõjaväe piirkondlik prokuratuur ja vastav sõjaväekohus Sofias, Plovdivis või Slivenis. 2. Sõjaväe apellatsiooniprokuratuur ja sõjaväe apellatsioonikohus Sofias. 3. Kõrgeim kassatsioonikohus.

Ilmumist tagavad meetmed: artikli 58 tavalisi meetmeid tuleb eristada artikli 401 erimeetmetest artikli 396 lõike 1 punkti 4 isikutele: lähedane järelevalve üksuses ning kinnipidamine kasarmus või tavalises kinnipidamiskohas.

Õigus kaitsele tekib kohe vastavalt menetluslikule staatusele; kinnipidamisel alates vabaduse piiramisest.

Õiguslik alus: Kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 396, 399, 401 ja 405.

• Õigusabi tuleb taotleda kohe. Tuleb korraldada volikiri ja asjakohane turvaline suhtluskanal.
• Advokaadi abil tehtavad kontrollid ja taotlused: juurdepääsu, parandamise või kustutamise õiguste kasutamine SIS-i, INTERPOL-i/CCF-i ja EUROPOL-i kohaldatavate menetluste järgi. See ei ole üks otsing kõigi tagaotsimisandmete kohta; juurdepääsu võib seaduslikult piirata. CCF kontrollib INTERPOL-i andmeid ega ole kriminaalkohus. EUROPOL ei väljasta Euroopa vahistamismäärusi.
• INTERPOL-i punane teade ei ole rahvusvaheline vahistamismäärus. Selle tagajärjed ja vahistamispädevus sõltuvad kohaldatavast õigusest. Avalikust teadete andmebaasist puudumine ei tõenda, et isikut ei otsita taga.
• Konfidentsiaalsus: kliendi teavet töödeldakse ja avaldatakse ainult vajaduse korral ning kooskõlas seaduse ja kutsesaladusega. Õigusabi ei hõlma õigusemõistmisest kõrvalehoidmist ega garantiid seaduses nõutud teabe varjamiseks.
• Vaikimisõigus ja enese süüstamise vastane kaitse: nende ulatus sõltub menetluslikust staatusest. Otsige õigusabi enne selgituste andmist või dokumentide allkirjastamist; seaduslikud isiku tuvastamise ja ilmumise kohustused jäävad kehtima.
• Leebemat meedet toetavad tõendid: aadress, pere- ja töösidemed, kohtulahendid ning meditsiinidokumendid.
• Reisimine: hankige hinnang teate vaste ja kinnipidamise riskile kohaldatava korra järgi.
• Vabatahtlik ilmumine: seaduslikud korraldused ja suhtlus pädevate asutustega kaitsja kaudu. Vahistamata jätmist ega konkreetset meedet ei saa lubada; iga seaduslikult võimalik garantii nõuab individuaalset hinnangut.

Õiguslik alus: INTERPOL — punased teated; EUROPOL — juurdepääsuõigus.

Õigus kaitsele — kohe kinnipidamisel. Tungivalt soovitatakse kaasata kaks advokaati: üks täitvas riigis, kus teid kinni peetakse, menetluse ja tõkendi jaoks; teine väljastavas või taotlevas riigis kinnituste, eritingimuse põhimõtte, aegumistähtaegade, dokumentide, kinnipidamistingimuste, menetluse ja tervise garantiide, läbirääkimiste ning Euroopa vahistamismääruse võimaliku tagasivõtmise või muutmise käsitlemiseks.

Tehinguteks Sofias 1000, Bulgaarias; Kesk-Makedoonia piirkonnas Kreekas; ning Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas Prantsusmaal, eesmärgiga vältida sobimatuid tavasid ja kinnisvarapettust.

Õigusabi ja nõustamine tulirelvaloa taotlemisel siseministeeriumilt ning õiguslik esindamine loa väljastamisest keeldumise või olemasoleva loa tühistamise vaidlustamisel.