Ettevalmistamine, katse ja lõpuleviimine keeruka kuritegeliku tegevusega kuritegudes

Märksõnad: ettevalmistamine; katse; lõpuleviidud kuritegu; liitkuritegu; jätkuv kuritegu; vältav kuritegu; täideviimistegu.

1. Lõpuleviimise hetke määravad kuriteokoosseisu tunnused

Keerukas kuritegelikus tegevuses on keskne küsimus, millise käitumise seadus ühendab üheks kuriteoks ja millal on kõik tunnused täidetud. Füüsiliste tegude arv, plaani kestus ja lõplikult soovitud kasu suurus ei vasta sellele iseseisvalt. Lähtepunkt peab olema konkreetne seaduslik konstruktsioon. ^[1]

Ettevalmistamine, katse ja lõpuleviimine kirjeldavad eri staadiume, mitte praktilise otsustavuse astmeid. Kindel kuritegelik plaan ei muuda ettevalmistavat käitumist katseks. Seevastu ei tähenda lõpliku praktilise eesmärgi saavutamata jäämine kuriteo lõpuleviimatust, kui koosseisutunnused on juba täidetud.

Artikkel väidab, et staadium tuleb määrata pärast kuriteo terviklikkuse selgitamist, mitte enne seda. Liitkuritegudel, alternatiivselt sõnastatud koosseisudel, jätkuvatel ja vältavatel kuritegudel on erinev struktuur. Ühe üldvalemi kohaldamine kõigile põhjustab vale kvalifikatsiooni.

2. Ettevalmistamine ja täideviimisteo algus

Karistusseadustiku artikkel 17 seob ettevalmistamise tingimuste loomisega kavandatud kuriteoks enne täideviimise algust. See on karistatav ainult sõnaselgelt ette nähtud juhtudel. Vahendite hankimist, sihtmärgi valikut või tulevase käitumise koordineerimist tuleb hinnata konkreetse koosseisu ja tõendatud kavatsuse põhjal. ^[1]

Piir katsega ületatakse täideviimisteo algusega. Ajaline ja ruumiline lähedus on tähtis, kuid ei asenda seda õiguslikku kriteeriumi. Iga vahetult kuriteole eelnev tegu ei ole juba selle osa; samuti ei jää iga tehniliselt ettevalmistav liigutus katsest välja, kui sisuliselt on seaduses kirjeldatud rünne alanud.

Keerukas järjekorras peab süüdistus täpselt tuvastama teo, mis märgib täideviimise algust. Üldväide, et toimepanija „hakkas plaani rakendama“, ei piisa, kui seda ei seostata konkreetse tegevusverbi ja teiste koosseisutunnustega.

Ühe kuriteo ettevalmistamise karistamatus ei välista vastutust teise kuriteo eest, mis ettevalmistamisel juba lõpule viidi. Näiteks ei kaota seaduses iseseisvalt kriminaliseeritud eseme õigusvastane valdamine oma olemust selle tulevaseks ründeks kavandamise tõttu. Kogumit ja võimalikku neeldumist tuleb igas asjas uurida.

3. Lõpetamata ja lõpetatud katse

Katses on täideviimine alanud, kuid kogu koosseis pole täidetud: kas täideviimistegu on lõpetamata või on see lõpetatud soovitud ühiskonnaohtlike tagajärgedeta. Lõpetamata ja lõpetatud katse eristus seostub konkreetse plaani ja objektiivselt tehtuga, lubamata toimepanija soovidel asendada seaduslikke tunnuseid. ^[1]

Katse eeldab otsest tahtlust kuriteo suhtes, mille täideviimine on alanud. Ettevaatamatusel puudub teadlik suund kuritegelikule tagajärjele, mis õigustaks seda staadiumi. Täiendava raskema tagajärjega kuritegudes tuleb nõutavat subjektiivset suhtumist sellesse tagajärge uurida eraldi; see ei muutu automaatselt katse objektiks pelgalt põhikäitumise tahtlikkuse tõttu. ^[1]

Lõpetatud katse ei ole lõpuleviidud kuritegu. Toimepanija võis teha kõik plaanis nõutu, kuid koosseisulise tagajärje puudumine säilitab artikli 18 tähtsuse. Seevastu võisid olla kavandatud lisateod, kuigi esimesed teod juba lõpetasid eraldi iseseisva kuriteo.

4. Liitkuritegu ja tegude jaotamine

Liitkuritegudes ühendab seadus tunnuseid, mis teises kontekstis võiksid saada iseseisva kriminaalõigusliku hinnangu. Röövimine illustreerib sundimise ja äravõtmise funktsionaalset seost. Äraviimiseks suunatud vägivalla alustamine tõendatud vastava tahtlusega võib viia käitumise katsestaadiumi enne vara äravõtmist. ^[1]

Seda järjekorda ei saa tagantjärele ümber pöörata. Kui algne vägivald toimus teisel põhjusel ja omastamisotsus tekkis hiljem, tuleb tuvastada liitkuriteo tegelik täitmine. Ühine koht ja lühike ajavahemik ei asenda funktsionaalset ning subjektiivset seost.

Kuriteost osavõtul ei välista täideviimistegude jaotamine mitme isiku vahel terviklikkust, kui kaastäideviimise tingimused on täidetud. Iga isiku staadiumi ja vastutusulatust ei saa siiski määrata tema osalust ning tahtlust uurimata. Pelk kohalolek ühises järjekorras ei tekita kaastäideviimist. ^[1]

Kui üks komponent on lõpule viidud, kuid keerukas kuritegu jääb katseks, tuleb uurida kattuvate koosseisude reegleid. Sama vigastust ei saa automaatselt kaks korda karistada, kuid iseseisvalt tekitatud lisakahju ei tohi seadusliku aluseta neelduda.

5. Alternatiivsed täideviimisvormid ei arene ühtemoodi

Mitut alternatiivset täideviimistegu sisaldavas sättes on igal vormil oma lõpuleviimise hetk. Ühe vormi ebaõnnestumine ei tähenda tingimata teise lõpuleviimatust. Seega ei saa „andmise“ analüüsi mehaaniliselt kohaldada „pakkumisele“ või „lubamisele“, kui seadus reguleerib neid eraldi. ^[1]

Otsuses nr 152, 2. juunist 2017, kriminaalasjas nr 325/2017, uuris Kõrgeim kassatsioonikohus konkreetset altkäemaksu andmise vormi: rahatäht pandi politseisõidukisse, kuid politseinikud ei võtnud seda vastu. Kohus tuvastas süüdistatud andmise lõpetatud katse. See ei loo reeglit, et iga tagasilükatud korruptiivne pakkumine on ainult katse; oluline on täpne süüdistatud vorm. ^[2]

Menetluslik täpsustus on otsustav. Õiguslik hinnang ei saa vabalt liikuda vormide vahel, kui see muudab oluliselt faktilist süüdistust ja võtab süüdistatavalt kaitsevõimaluse. Samade faktide ümberkvalifitseerimist tuleb eristada uue faktilise väite esitamisest. ^[3]

6. Kriminaalõiguslikku kaitset ettepoole toovad kuriteod

Seadusandja kriminaliseerib mõnikord iseseisvalt käitumise, mis praktiliselt valmistab ette tulevasi kuritegusid. Kuritegeliku struktuuri moodustamist või juhtimist hinnatakse siis oma koosseisu järgi, nõudmata tingimata kõigi kavandatud järgnevate kuritegude toimumist. See ei ole „tulevase eesmärgi katse“ karistamine, vaid eraldi seadusliku keelu kohaldamine. ^[1]

Teoreetiline nimetus „kärbitud koosseis“ selgitab seda seadusandlikku võtet. See ei luba konkreetse normi tunnuseid eirata. Mitme isiku suhtlus ei piisa pelgalt seetõttu, et see võiks kunagi kuriteole eelneda; tõendada tuleb iseseisva kuriteo konkreetsed seaduslikud tunnused.

Kui kavandatud ründed hiljem ellu viiakse, lahendatakse kuritegude suhted kohaldatavate reeglite järgi. Kumbki väide ei ole universaalselt õige: et varem kriminaliseeritud käitumine neelab alati hilisema või et iga seos nõuab tingimata eraldi karistamist kattuvaid koosseise uurimata.

7. Jätkuv kuritegu ja erinevad staadiumid

Jätkuvas kuriteos peavad üksikteod täitma artikli 26 nõudeid. Mõned episoodid võivad olla lõpule viidud, teised jääda katseks. Seadus reguleerib seda olukorda eraldi: oluline on tegevus tervikuna ning katse eest karistamine on ette nähtud, kui lõpuleviidud teod ei mõjuta oluliselt üldist kuritegelikku olemust. ^[1]

Seega ei piisa valemist „üks lõpuleviidud episood muudab kõik lõpuleviiduks“. Lõpuleviidud osa suhtelist tähtsust tuleb hinnata eseme, ulatuse, tagajärgede ja tegevuse olemuse põhjal. Ka lõpuleviimata episoodide kavandatud tulemusi ei saa esitada tegelikult tekkinud varalise kahjuna.

Hüpoteetilises juhtumis ühe väikese lõpuleviidud ründe ja mitme oluliselt suurema lõpuleviimata episoodiga on esimene küsimus artikli 26 terviklikkuse üldse olemasolu. Alles siis kohaldatakse lõike 5 erihinnangut. Tõendatud terviklikkuseta säilitab iga kuritegu oma staadiumi ning seda käsitletakse kogumireeglite järgi.

8. Vältavad kuriteod ja süstemaatiline tegevus

Lõpuleviimist tuleb eristada kuriteo lõppemisest. Õigusvastase olukorra, näiteks kriminaliseeritud valdamise säilitamisel võivad tunnused juba olla täidetud, kuid käitumine kestab ajas edasi. Hilisem lõppemine ei muuda seda uuesti katseks. Olulised on konkreetne koosseis ja võimalik eriline karistusest vabastamine. ^[1]

Süstemaatilist käitumist või kutselisena tegutsemist nõudvates kuritegudes ei saa tegude arvu määrata kõigile koosseisudele ülekantava universaalreegliga. Asjakohase tunnuse sisu tuleneb konkreetsest sättest ja selle kohaldatavast tõlgendusest. Üks tegu ning kavatsus seda kunagi korrata ei tõenda automaatselt kogu keerukat kuritegu.

Katse nõuab sellistes konstruktsioonides eriti hoolikat uurimist: kas seadusliku kuriteokoosseisu täideviimine on alanud või on olemas ainult üks tulevase kuritegeliku tegevuse eeldus? Ei ole põhjendatud katset üldiselt lubada ega välistada üksnes nimetuse „keerukas kuritegu“ tõttu.

9. Loobumine, karistus ja tõendamise järjekord

Vabatahtlikku loobumist hinnatakse tegelikult saavutatud staadiumi järgi. Lõpetatud katses ei piisa tegutsemise lõpetamisest: toimepanija peab omal algatusel vältima asjakohaseid tagajärgi. Pärast lõpuleviimist hinnatakse hilisemat heastamist üldjuhul kohaldatavate erisätete ja karistuse määramise reeglite järgi, mitte artikli 18 lõike 3 juurde tagasi pöördudes. ^[1]

Artikli 18 lõige 2 ei sätesta karistuse automaatset poolitamist. Katse puhul arvestatakse kavatsuse täitmise ulatust ja kuriteo lõpuleviimata jäämise põhjusi ettenähtud õigusraamistikus. Täiendav kergendamine nõuab oma seaduslikke tingimusi. ^[1]

Usaldusväärne praktiline järjekord individualiseerib faktid ja kavatsuse, määrab ühe või mitme kuriteo seadusliku struktuuri, tuvastab täideviimise alguse ning lõpuleviimise ja lahendab seejärel loobumise, kattuvad koosseisud ning karistuse. Tagajärje puudulikku tõendamist ei saa ületada katse mõiste meelevaldse laiendamisega. ^[3]

Keerukas kuritegelik tegevus nõuab täpsemat, mitte vabamat kvalifikatsiooni. Staadium on õiguslik järeldus tõendatud faktidest ja konkreetsest koosseisust. See ei tulene üldmuljest, kui lähedale toimepanija praktilisele edule jõudis.

Artikkel on õigusliku teooria ja praktika üldine käsitlus. Konkreetne asi eeldab asjakohasel ajal kehtiva õiguse ning karistusseadustiku artikli 2 arvestamist. Hüpoteetilised näited teenivad üksnes õiguslikku analüüsi ega kirjelda tegelikke juhtumeid.